Valimiste eel kasvab vajadus mõista, kuidas poliitilised otsused tegelikult sünnivad

Valimiste eel sageneb uute poliitiliste ideede ja algatuste teke, mille mõju ettevõtluskeskkonnale avaldub sageli alles pärast regulatsioonide kehtestamist. Regulatiivne koormus ettevõtetele on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ning suur osa otsustest kujuneb välja varases poliitikakujundamise faasis, enne kui eelnõud avalikkuse ette jõuavad. Selleks, et suurendada ettevõtjate ja juhtide võimekust poliitilisi protsesse mõista ning nendes varakult ja vastutustundlikult osaleda, käivitavad Estonian Business School (EBS) ja Skia Consult märtsis arenguprogrammi „Lobistiks 24 tunniga“.  

Arenguprogrammi eesmärk on anda osalejatele praktilised teadmised ja tööriistad selle kohta, kuidas poliitilised ja regulatiivsed otsused sünnivad ning millised on ettevõtjate ja huvigruppide võimalused otsustusprotsessidesse õigel ajal panustada. Programmi fookus on läbipaistval ja vastutustundlikul huvikaitsel ning arusaamal, et huvide esindamine on demokraatliku otsustusprotsessi loomulik osa.  EBSi täiendkoolituse juhi Jari Kukkoneni sõnul ei ole lobitöö demokraatia vastand, vaid selle toimimise üks osa. Tema sõnul tekib ettevõtjatel sageli arusaam poliitiliste otsuste mõjust alles siis, kui regulatsioonid on juba vastu võetud. „Probleem ei ole huvide olemasolus, vaid selles, kas ja kuidas need huvid otsustusprotsessis esindatud on. Teadmised ja oskused, kuidas poliitiliste protsessidega toime tulla, on tänapäeva juhtide jaoks üha olulisemad,“ märkis Kukkonen.  

Arenguprogrammi ühe eestvedaja Randel Läntsi hinnangul tehakse enamik poliitilisi otsuseid sisuliselt ära enne, kui eelnõud jõuavad avalikku arutellu. „Levinud on arusaam, et mõjutada saab alles siis, kui eelnõu on avalik ja probleem juba terav. Tegelikkuses kujunevad põhimõttelised otsused välja märksa varem. Tõhus huvikaitse eeldab varajast, sisulist ja läbipaistvat osalemist poliitikakujundamises,“ selgitas Länts. Tema sõnul ei tähenda lobitöö tagatubade kokkuleppeid, vaid süsteemset dialoogi otsustajatega.  

Kahe kuu jooksul toimuv arenguprogramm koosneb kuuest neljatunnisest moodulist. Koolitajate seas on praktikud, kes on olnud otsustusprotsesside keskmes, sealhulgas poliitikud, tippametnikud, advokaadid ja ajakirjanikud. Programmi metoodika ühendab kogemuslood ja praktilised harjutused, võimaldades osalejatel analüüsida ka oma valdkonna reaalseid juhtumeid.  

Läntsi sõnul sünnivad paljud regulatsioonid ilma piisava sisendita ettevõtjatelt ja huvigruppidelt, mis võib viia lahendusteni, mis ei arvesta piisavalt ettevõtluskeskkonna tegelikke vajadusi. „Küsimus ei ole selles, kas huvid mõjutavad poliitikat – see juhtub niikuinii. Küsimus on selles, kas ettevõtjad on valmis oma huve õigel ajal, argumenteeritult ja konstruktiivselt esindama,“ ütles ta.  

Arenguprogramm „Lobistiks 24 tunniga“ on suunatud ettevõtjatele, juhtidele ja organisatsioonide esindajatele, kes puutuvad kokku regulatiivsete muudatustega ning soovivad paremini mõista poliitikakujundamise protsesse ning oma rolli nende kujundamisel.